Sport on minu sõber!

No näed siis, sport on siiski rohkemat kui kunagi ütles minu kallis sõber (quote starts) "sport on haigused, vigastused, surm..." (quote ends). No ega ma ei olegi ju kunagi spordivastane olnud...olen ju muuhulgas käinud tennise, kergejõustiku, aeroobika, nabatantsu, bodypumpi, pilatese, step, ujumise, vehklemis ja jumal teab mis trennis, aga nagu sellest loetelust selgub, ei ole püsivusega minu puhul eriti liialdatud :) Aga näe, vana hobune leiab ka tera or smth- olen juba üle kuu käinud ilusasti trennis ja ma ei näe ikka veel väsimuse märke. No see peab olema midagi erilist, kui pühapäeval minnakse peale laupäevast soolaleivapidu, mis lõppes u 5 hommikul, ilusti trenni ja ujutakse peale seda veel pool tundi. No kindlasti on oma roll ka sellel, et spordiklubi on 7 minuti jalatee kaugusel kodust, puhtad rätikud ulatab naeratav töötaja Sulle klubisse sisenedes kätte, kui soovid miskit jahutavat ja kosutavat, võtad külmikust tasuta smuuti, on olemas saun (ma keeldun seda Soome saunaks kutsumaks), mis enamus ajast on tühi, hammam, jacuzzi, imetore pilatese treener, kes võib 45 min rääkida personaalselt mulle mu selja olukorrast, koduse aksendiga Iiri treener, kes tegi mulle sobiva personaalkava.... Lausa patt on mitte 3-4 korda nädalas sellist erilist tunnet kogeda. Hehe, muidugi ei ole kogu see luksus tasuta, aga ma arvan, et ehk siin peitub lisamotivaator....esimese aasta oled klubiga seotud ja liikmelisust ei saa enne aasta möödumist lõpetada. Päris kaval nipp! Ja muidugi see magus väsimus, mis peale trenni vargsi ligi hiilib, tunne lihastes, et rasv põleb, see kui enam levelil 8 ei ole üldse raske trenažöörida ja keerad vunki juurde, kui tavapäraste poolkiilanevate ja vanade ärimeeste hulka satub noor ja tugev mees, kes trenni veel isuäratavamaks muudab! Hmmm, peab vist trenniasjad homme taas kaasa võtma...