Diplomaatide luksuslik elu välismaal ja seiklused ilumaailmas

Kallid sõbrad, jälle on kuu aega möödunud kui ma viimati blogisse kirjutasin. Ilmselt on aeg tõele näkku vaadata ja aru saada, et tihedamini kui kord kuus ma ilmselt kirjutada ei jaksa... Eks siin Türgis on parasjagu tegemist, nii et kuigi mul ikka nett kodus sees on, siis millegipärast ei raatsi eriti kodus peale tööd enam arvuti taga istuda. Kahepoolse saatkonna elu erineb üsna palju sellest, mis näiteks alalises esinduses Brüsselis toimub. Brüsselis ajab igaüks oma asja ja selliseid suuri vastuvõtte ja pidusid on väga vähe. Aga Ankaras, olles küll kaugeltvaadates võibolla tühine pealinn, siis siin on kõik kohal ja diplomaatiline korpus on väga suur. Selle nädala agenda näeb välja umbes selline: Esmaspäeval töölõuna kolleegidega, Teisipäeval kohtumine Türgi firma esindajaga, kes on huvitatud Eestisse tuuleenergia sektorisse investeerimisest, õhtul Jaapani vastuvõtt koos maailma kõige parema sushiga, Kolmapäeval õhtusöök Briti kollegi juures, et tervitada uut EL delegatsiooni asejuhti, Neljapäeval hommikul EL liikmesriikide saatkondade juhtide kohtumine, lõuna eurominister Egemen Bagisega, õhtul Rumeenia vastuvõtt...oehh, Reedel päeval Türgi kohaliku käsitöölaada avamine, õhtul Ankara diplomaatide klubi pidu, teema 90ndad, Laupäeval Briti saatkonna korraldatud Red Lions Club... Ühesõnaga saate umbes aru, kui palju siin igal nädalal sotsiaalseid üritusi toimub. Peale sellist tralli tahaks muidugi kodus olla ja end teki sisse kerida ja mitte kellegagi kunagi rääkida :P

[Vaade Ankarale Botaania pargist. Sama maatähis - Sheratoni hotell paistab ka minu koduaknast] Sest tegelikult ka - igal õhtul vastuvõtul veiniklaasi taga võõraste inimestega rääkimine on väsitav ja tegelikkuses palju vähem glamuursem kui see esmapilgul paistab... Aga ärge saage minust valesti aru - mulle meeldib mu siinne töö väga! Ankara on meeletult huvitav sihtkoht, kogu siinses sise- ja välispoliitikas toimuv on põnev, kiiresti muutuv ning Türgi kaal rahvusvahelisel areenil on samuti mainimistvääriv. Süüria, Gazas toimuv, Egiptus, Lähis-Ida laiemalt, ka Kesk-Aasia - kõik on siin olulised teemad ja palju lähemal kui Eestis või Brüsselis olles. Maailmapilt siitpoolt on tõepoolest teistsugune. Aga ega ainult tööd siis ka siin ei tehta. Üks asi, millest ma kirjutada tahtsin, on Türgi äärmiselt huvitav ilumaailm ehk siis peamiselt kõik see, mis seotud iluteenustega. Minu esimene kokkupuude ilusalongiga oli kõike muud kui positiivne. Peale pikka kiiret perioodi, kus ma olin mitu nädalat üksi pea kõikide saatkonna ülesannetega tegelenud, tundsin, et ma olen midagi head väärt... Ja miks mitte näiteks pediküüri. Seadsingi sammud ühte ilusalongi, kus isegi saadi aru, et ma soovin pediküüri, aga edasi muidugi ei saanud ei nemad aru minust ega mina neist. Seega hakati mulle igasugu iluteenuseid pakkuma. Äkki ma tahaks juustepesu, siis kuivatamist, siis lõikust...ja lõpuks väljusin ma salongist suurte lokkidega, olles lõpuks andnud järele innukale juuksuripoisile (siin on juuksurid ainult mehed, naistel on lubatud heal juhul vaid pead pesta!)minu juuste otsi natuke nüsida. Ja ega ka lokke ei tehta siin nii nagu Eestis. Sinu pea ümber on vähemalt 2-3 meest, kes Su pea kohal ohtlikult kuumade lokitangidega vehivad... Samal ajal kui mitu meest Sinu pea ja juuste juures toimetab, teeb tütarlaps pediküüri. Seda teevadki nad vist ainult juuksuri juures, sest teistmoodi ei ole see kunagi juhtunud. Sina istud juuksuritoolis ja maniküürija/pediküürija tuleb väikese tumbaga Sinu juurde, kus peal ta istub ja Sinu kallal toimetab. Tumba sees on tal kõik vajalik, vatitupsud, viilid, küünelakid jms. Mõnes mõttes on see jube mugav ja kusagil tunniga saad end korda, täielikult, juuksed, küüned ja varbaküüned, sest samal ajal kui üks neid teeb pediküüri, teeb teine naine maniküüri. Ja milline aja kokkuhoid! Ja ma pean ütlema, et sellise sebimisega enda ümber on suhteliselt lihtne harjuda...päris mõnus kui Sina oled tähelepanu keskpunktis :) Esimese ilusalongiskäigu jama oli see, et kogu see luksus läks mulle kalliks maksma. Ilmselt oli see võimalik ainult seetõttu, et nad võtsid minult kõige kallima juukselõikuse tasu, kuigi noormees tegi paar korda kääridega tsakk-tsakk. Ühesõnaga natuke võttis otsi. Ja pealekauba lõikas maniküürija mulle varbasse sisse, nii et ma hingasin kergendatult kuna teadsin, et mul on B-hepatiidi kaitsesüstid tehtud. Aga peale seda võin ma öelda, et olen Türgi teenindusega rahul. Nüüd on mul koguni oma isiklik salong Magic Touch, kus alati mõni kunde istub, kes ka inglise keelt räägib, kuna ükski töötaja seda muidugi ei tee. Kõige meeldejäävam iluteenusekogemus pärineb muidugi hammamist. See on tõesti mõnus! Kõigepealt tuleb endale leida hammami küürijanaine. Ja ega see enam pärast esimest korda muutu. See küürijanaine, kes sind korra on küürinud, küürib ilmselt elu lõpuni. Ja minu küürijanaine on õnneks väga tore ja muidugi suurte tugevate käte ja laia naeratusega. Küürimise ajal lööb ta vahel lahti Türgi laulukese, mida on nii tore kuulata, kusjuures kogu hammam kõlab vastu.

[Hammami süda - kuum lavats, mille peal Sind küüritakse] Hammamis käivad asjad nii: Astud uksest sisse ja maksad kassast selle eest, mida Sa soovid - kas küürimist, seebitamist, kohvikoorimist, massaazhi või ka pediküüri, maniküüri, epilatsiooni ja tont teab veel mida. Hammami minnes võtad kaasa endale oma kausikese, mis Sulle hammami juhataja kätte on pannud, sellega istud saunas kraani juurde, kust tuleb eraldi torudest nii kuuma kui külma vett. Seal saad end selle veega natuke lobistada, kui soovid lähed sauna kuuma ruumi (mitte päris meie sauna moodi, vaid selline, kus kuumus tuleb pingi alt kuumast kivist), kui küürijanaine Sind kutsub, heidad hammami keskele soojale kivile pikali ja ta alguses küürib tugeva nuustikuga kogu paha naha maha. Uskumatud naharullid rulluvad lahti...kuigi sa oma arust pesed end üsna tihti. Seepeale valatakse pakk Türgi kohvi kaussi ja sellest tehakse uskumatult mõnusa lõhnaga kehakoorija, mis kehale masseeritakse ja millega Sa nagu koll natuke hammamis ringi käid. Aga kõik käivad, seega pole vaja muretseda :P Seepeale tuleb seebitamine, kus kogu keha seebiga kokku tehakse ja muditakse nii, et sa ei tahaks enam kunagi sealt kuuma kivi pealt ära minna. Kahjuks aga lõppeb kogu see mõnu ükskord ära ja küürijanaine peab järgmise kliendi juurde minema. Ühesõnaga taas Türgimoodi mõnus ümardamine, mille eest Sa muidugi ise maksad, aga mis kindlasti on väärt proovimist. Pean ütlema, et naisküürija on palju parem kui see vuntsidega mees, kes mind ükskord Antalyas küüris... Hammamist väljaspool on suur istumisruum, kus kõik naised peale hammami teed joovad ja keelt peksavad... Enamus on proovinud mulle ka oma poegi või vendi meheks sokutada, sest see on neil suur ülesanne. Mul on tunne, et kõigil naistel on mõni meessugulane, keda mulle sokutada. Huvitav jah, et Türgi emadel pole midagi selle vastu, et nende poeg välismaalasega abielluda võiks... pigem nad soovivadki seda, sest Türgi naised polevat piisavalt head.

[Hammami puhkeruumi lagi] Hammamist väljaspool teisel korrusel saad mitmesuguseid iluteenuseid nautida. Maniküüri ja pediküüri tehakse odavalt aga nagu nõukaajal, ei pane siin keegi aluslakki ja pealislakki. Viil on metallist, küünelaki värvivalikuid on umbes 5. Aga töö on kiire ja korralik. Epileerimist tehakse ka, neil on mingi imelik valge asi nagu näts, millega nad karvu eemaldavad. Ja türgis ei ole sellist asja nagu Brasiilia epilatsioon ja midagi muud... kui Sa just eraldi ei palu, siis võetakse alati kõik ära.. Ja eriline ime mu meelest on see kui nad kahe niidiga karvu välja tõmbavad. Nii kulmud kui vuntsid saavad korda. Uskumatult lihtne ja samas keeruline tundub see. Ja ma pole seda kunagi mujal näinud. Peaks ära õppima selle kunsti.

[Lutsud enne ja pärast hammami] Nagu näete, ei ole elu siin Türgis üldse mitte halb. Kui vaid natuke ringi vaadata , uusi ja huvitavaid asju proovida ja mitte lasta endal nahk kõrvade üle tõmmata (mida paljud siin siiski alguses teha püüavad). Teil seal juba lumi ja jõulutunne kindlasti südames! Meil siin on ikka umbes 5 kraadi ja kuigi tunne väljas seistes on üsna külm, siis lund pole veel maha sadanud.. Ei tea kas jõuabki enne sadada kui ma Eestimaale jõuludeks tulen??? Sel nädalavahetusel igatahes lähen Saksa kooli jõululaadale, sest äkitsi on hinge pugenud unistus piparkookidest, hapukapsast ja jõulukaunistustest :P

Ilusat jõuluootust! Julika