Mis ma siis siin vahepeal teinud olen...no tegelikult pühkisin Türgimaa mulla natukeseks jalge alt ja pagesin heasse vanasse tuttavasse Euroopasse. Nimelt Šveitsi, kust ma siis veel edasi Prantsusmaa Alpidesse suusatama kihutasin. Oi, oi, oi kui mõnus oli taas tuttavas keele- ja kultuurikeskkonnas olla, parleetada vabalt prantsuse keelt, süüa kahesuupoolega haisvaid juuste, imehäid croissante, sealihapraadi ja muud isuäratavat. Ja teate, Alpid on ikka jube ilusad!!!!
![]() |
| Alpide lumine kutse |
Muidugi maksis see kõik suurel hulgal eurorahasid ja nüüd peab taas tagasihoidlikumalt siin Türgimaal hakkama saama. See suusatamine on ikka jube kulukas sport ja nagu ma ikkagi nüüd veendusin, ikkagi ka väga tülikas - kogu see suuskade laenutamine, raskete suuskade tassimine, pigistavad suusasaapad, nendes võimatutes saabastes lumes sumpamine, siis küll on seal mäel kord palav ja siis taas mäelifti peal külm, siis väsivad jalad ja... ja miks ma siis ikkagi kõike seda teen????!!! Aga vaadake seda vaadet ja lisaks pole midagi paremat sellest tundest, kui värske Alpiõhk põski paitab kui Sa sahh ja sahh mäest alla vuhised, silme ees kõikjal ilmakaares mustmiljonidollarised vaated. Ja siis kui keha väsib, teed pisikese peatuse sealsamas mäe peal kohvikus, kus sooja päikese käes Sulle hõõgveini ja sibulasuppi serveeritakse. C´est la vie, mon ami!
![]() |
| Vin chaud ja soup à l`oignon |
Üks imelik asi juhtus muidugi ka seal mäe peal, mis mind mõtlema pani. Olime nimelt Courchevel piirkonnas, mille juures on maailma kõige suurem suusatamisekuurort Les Trois Valleys, st kokku 600 km suusaradu. Ja ühel hetkel sattusime äkki kokku teiste eestlastega ühte suusalifti, kokku oli meid siis 4 naist. Mõtelge milline kokkusattumus, eksju! Aga siis äkki oli maailma kõige imelikum, sest ei nemad ei öelnud midagi, vaid rääkisid omavahel edasi eesti keeles ja eks siis me tegime sama. Me isegi alati võõramaalastega rääkisime ja soovisime liftist lahkudes head päeva, aga oma kodumaalastega olime vait nagu sukad. Miks küll nii on, et eestlased teist eestlast nähes krampi tõmbuvad ja igaks juhuks midagi sõbralikku ei ütle? No ja eks ma ise olin ka süüdi, aga teine pool kuidagi oli sellise näoga, et ei kutsunud jutustama... kahju igatahes. Püüan ise tulevikus paremini :)
Nu ja siis kui suusatatud juba sai küll, sõitsime tagasi Šveitsi, kus ka natuke ringi sai käidud. Küll Montreaux linnakeses, mis kuulus oma suvise jäzzmuusikafestivali ja selle poolest, et Freddy Mercury seal oma laule ühes stuudios lindistas. Lisaks käisime ka termaalspaas Laveé les Bains´is, kus sai külma kevadilmaga soojades termaalbasseinides istutud. Ühel päeval tegime ka väljasõidu Cailler šokolaadivabrikusse, mis oli meile üllatuseks sel päeval tasuta, kuna seal oli miskit lihavõtte-eelne perepidu. See muidugi tähendas seda, et me pidime umbes kolm tundi oma muuseumi-tuuri ootama ja seda, et vahepealsel ajal sõime me šokolaadist end nii täis, et ma arvasin kohapeal, et ma ei taha 2 aastat šokolaadi näha... õnneks see tunne möödus kiirelt.
Cailler šokolaadivabrik on Šveitsi vanim ja eriliseks teeb selle šokolaadi see, et sinna segatakse piimapulbri asemel kondenseeritud Šveitsi lehmade toodetud head piima ja tõepoolest maitse oli väga hea, kuigi ma ise tavaliselt suur piimašokolaadi sõber ei ole. Kui soovite vaadata, mida seal Cailler vabrikus näeb, siis võite minna siia lingile: Cailler šokolaadivabriku tutvustus
Kui olime taas Genfis, käisin oma hea sõbra ja kolleegi külalisena ÜRO hoones. Kuigi hoone on üsna vana ja pidi üsna mitmest otsast lagunema ja amortiseeruma, siis koledate Justus Lipsiuse taoliste hoonetega Brüsselis harjunuile, olid nad siiski väga kenad, kõrgete lagede ja kaunite saalidega.
![]() |
| ÜRO lippude all (käes on juba kotike ÜRO poest ostetud raamatutega) |
Isegi kohvikul oli ilus vaade pargile. Eriti äge oli ühe saali lagi, mille olid oma rahadega remontinud hispaanlased. ÜRO-s oli mh ka Läti saal, mis oli küll natuke vanaaegne ja minu jaoks liialt tumeroheline, aga siiski väärikas. Kahju, et Eesti saali seal veel pole...
![]() |
| Hispaanlaste remonditud saali lagi |
Hoone ees asub skulptuur, mis kujutab katkise jalaga tooli. Selle on loonud Šveitsi skulptor Daniel Berset ja see on koguni 12 metrit kõrge ning sisaldab 5,5 tonni puitu. See skulptuur sümboliseerib võitlust maamiinide vastu ja algselt pandi see sinna 1997. aastal vaid kolmeks kuuks, et mõjutada riike alla kirjutama Ottawa lepingule (miinidevastane rahvusvaheline leping), mis jõustus 1998.aastal peale seda kui 40 riiki olid selle ratifitseerinud. Skulptuur aga jäeti väljakule ja asetati tagasi oma kohale ka peale ÜRO hoone esise Palais des Nations väljaku remonti 2007.aastal.
![]() |
| Katkine tool |
Ühesõnaga oli see Genfis käik üsna hariv ja lisaks kohtusin toredate kolleegide ja sõpradega, kellega polnud mitu aastat näinud. Ja selle raames sai muidugi mitu õhtut fondüüd söödud (sulatatud juust koos veiniga potis, millesse kastetakse saia, minitomateid, lillkapsast, paprikat ja muud), mis muidugi kuidagi paastuajale ei sobi.
Nüüd Türgis tagasi olles tegin ettevalmistusi lihavõteteks ja värvisin mune ning kaunistasin kodu. Kui lihavõtete olemust oma koristajatädile Gülile püüdsin selgitada (oma pea olematus türgi keeles), arvas ta ilmselt esmalt, et ma olen hulluks läinud, hiljem siiski heade abistajate (ja tõlkide) abiga sai Jeesuse ristilöömine ja taevasseminek talle üksipulgi lahti seletatud. Ja Jeesust kutsutakse türgi keeles muuseas "Isa", rõhk esimesel silbil.
Headele türgi, eesti ja belgia sõpradele sai ka üks korralik lihavõtte õhtusöök korraldatud, kus menüü oli selline: alustuseks prantsuse ja šveitsi juustud ning singid, pearoaks soe kinoa salat avokaado, mandlite, kuivatatud aprikooside ja jõhvikatega ning küpsetatud kana sidruni-koriandri marinaadis, kõrvale Türgis küpsetatud soe Eesti must rukkileib ja soe juustu-peterselli karask, magustoite oli koguni kolm: viimasest Eestist toodud kohupiimast (uskuge või mitte, aga kohupiima annab sügavkülmutada kui häda käes on) aprikoosi-kohupiima tort, jahutatud mangokreem ja kardemoni-toorjuustukattega martsipanimuffinid.
![]() |
| Martsipanimuffinid toorjuustu-kardemoni kreemiga |
Kuigi taas pidi pearooga natuke ootama, sest Julika ajastus kokkamisel on nagu ta ikka on :), siis lõpuks said kõik söönuks ja kiitsid kokka, kuigi nohh, eks see kana sai seal lõpus liiga kaua ahjus olla ja siis oli natsa mõnest kohast kuiv...
Igatahes sai nalja nabani ja türklased koksisid koos kristlastega usinalt mune, võitjaks tuli seekord viimases õe-venna vahelises rebimises Türgist pärit advokaat Firat :)
Ühest olulisest asjast pean veel rääkima - nimelt käisin ma elus esimest korda Türgi pulmas! Alustama peab muidugi sellest, kuidas ma sinna pulma üldse sattusin. Ütleme nii, et mu hea sõber ütles mulle päev enne pulma, et ahjaaa, meid on homme pulma kutsutud muuseas... Eeeee, ahah, tore, et siis lõpuks mulle ka teada andsid :) (ta oli nimelt unustanud, aga tegelikkuses ongi see mingi Türgi komme kõike viimasel hetkel otsustada/teada anda, olla maailma kõige spontaansem ja mitte planeerida). No aga polnud hullu, järgmisel päeval läksin peale tennisetrenni juuksurisse, kus mul türgipärased lokid pähe keerati ja kodust kapist leidsin ühe sinise kleidi, mis mu meelest päris hästi pulmaminekuks sobis. Aksessuaariks punane vöö, punased kingad, punane kott ja punane suu. Ja millegipärast oligi kõik ok ja ma mõtlesin korraks, milliseid ettevalmistusi olen ma varemalt teinud, kui keegi kusagil Eestis pulma on kutsunud... Saab ka lihtsamalt, tuleb välja :)
Türgi pulm (tõele au andes peab muidugi ütlema, et pruut oli siiski sakslane) on oma olemuses üsna lihtne. Pruutpaari oodatakse õhtusöögilauas istudes (külalise sisenedes tervitavad kõiki peigmehe isa, ema, õde ja onu, st peigmehe sugulased). Kui eelroog juba pooleldi söödud, hakkab mängima muusika ja tulevärgi saatel sisenevad õhtu peategelased. Tulevärki oli pulmas koguni kolmel korral - siis kui pruutpaar sisenes, kui tantsiti esimene tants ja siis kui hakati torti lõikama.
![]() |
| "Jah"-sõna ütlemine (türgi keeles siis "Evet", mida pruudilt igaks juhuks ikka kaks korda küsiti, et kas ikka on kindel :) |
![]() |
| Kurdi meeste tants, kus juurde tulnud ja mõned naised ja õhtu kõige armsam Türgi tüdruk |
![]() |
| Tordi lõikamise tseremoonia (Türgi tordid, isegi pulmatordid ei ole siiski kahjuks eriti mu maitse järgi) |
![]() |
| Pulmalised |
![]() |
| Atatürgi pildiga kuldmünt, mis pistetakse pruudi kotikesse |
Loodan, et teil seal Eestimaal ei ole väga külm. Siin on juba nädala jagu olnud sooja kuni 25 kraadi ja päike soojendab juba mõnusalt. Kõik puud on õitemeres ja juba hakkavad ka puud lehte minema. Minu maja ees puhkes õide üks eriline ilus põõsas - ma kahjuks ei tea, mis see on (targemad ehk teavad).
![]() |
| Ilus roosa põõsas |
Kallistan!














1 kommentaar:
Ahjaaa, ja peale abielu sõlmimist astub pruut peiule varba peale, nohh et oleks ikka kindel, kelle jalas ühises kodus püksid hakkavad olema :)
Postita kommentaar